Attosekundid impulsidpaljastada aja viivituse saladused
Ameerika Ühendriikide teadlased on attosekundide impulsside abiga avaldanud uut teavetfotoelektriline efekt:fotoelektriline emissioonViivitus on kuni 700 attosekundit, palju kauem kui varem arvati. See uusim uurimistöö seab kahtluse alla olemasolevad teoreetilised mudelid ja aitab kaasa elektronide vastastikuse mõju sügavamale mõistmisele, mis viib selliste tehnoloogiate nagu pooljuhtide ja päikesepatareide arendamiseni.
Fotoelektriline efekt viitab nähtusele, et kui valgus paistab molekulile või aatomile metalli pinnal, interakteerub footon molekuli või aatomiga ja vabastab elektronid. See mõju pole mitte ainult üks kvantmehaanika olulisi aluseid, vaid sellel on ka sügav mõju tänapäevasele füüsikale, keemiale ja materjaliteadusele. Kuid selles valdkonnas on nn fotoemissiooni viivituse aeg olnud vaieldav teema ja erinevad teoreetilised mudelid on seda selgitanud erineval määral, kuid ühtset konsensust pole moodustatud.
Kuna AttoseCond Science'i valdkond on viimastel aastatel dramaatiliselt paranenud, pakub see tekkiv tööriist enneolematut viisi mikroskoopilise maailma uurimiseks. Täpselt mõõtes sündmusi, mis toimuvad äärmiselt lühikese aja skaalal, saavad teadlased saada rohkem teavet osakeste dünaamilise käitumise kohta. Viimases uuringus kasutasid nad Stanford Linaci keskuses (SLAC), mis kestis sekundist sekundist (attosekundist), mis kestis Stanford Linaci keskuses (SLAC) sidusa valgusallika toodetud kõrge intensiivsusega röntgenikiirgust.
Nende vabastatud elektronide trajektooride edasiseks analüüsimiseks kasutasid nad individuaalselt ergastatudlaserimpulsseErinevates suundades elektronide heitkoguste aja mõõtmiseks. See meetod võimaldas neil täpselt arvutada olulised erinevused erinevate hetkede vahel, mis on põhjustatud elektronide vastastikmõjust, kinnitades, et viivitus võib jõuda 700 attosekundi ulatuseni. Väärib märkimist, et see avastus mitte ainult ei kinnita mõnda varasemat hüpoteesi, vaid tõstatab ka uusi küsimusi, tehes asjakohaseid teooriaid uuesti läbi vaatama ja läbi vaatama.
Lisaks rõhutab uuring nende ajaviivituste mõõtmise ja tõlgendamise olulisust, mis on kriitilise tähtsusega eksperimentaalsete tulemuste mõistmiseks. Valgukristallograafia, meditsiinilise pildistamise ja muude oluliste rakenduste korral, mis hõlmavad röntgenikiirte interaktsiooni mateeriaga, on need andmed olulised alus tehniliste meetodite optimeerimiseks ja pildistamise kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu kavatseb meeskond jätkata eri tüüpi molekulide elektroonilist dünaamikat, et paljastada uut teavet keerukamate süsteemide elektroonilise käitumise ja nende seose kohta molekulaarstruktuuriga, pannes tulevikus kindlama andmete aluse seotud tehnoloogiate arendamiseks.
Postiaeg: 24. september2024